Sihikul on Euroopa Liidu toetusfondid

Kui möödunud aastal valitses projektikirjutamiste alal suhteline vaikus, siis nüüd avaneb järjest uusi meetmeid, mis pakuvad olulist tuge avalikule sektorile ja mittetulundusühendustele nii inimressursi arendamise vallas, avalike- ja sotsiaalteenuste arendamiseks kui muude kitsaskohtade likvideerimiseks.

Kokku on perioodil 2014-2020 Euroopa Liidu struktuurifondide eelarve 3,5 miljardit eurot ning koos põllumajanduse otsetoetustega saab Eesti ühtekokku 5,9 miljardit eurot.

EL toetuste jagamise üldine eesmärk on tasakaalustada ja ühtlustada EL liikmesriikide arengut ning tõsta seeläbi EL kui tervikliku majanduspiirkonna konkurentsivõimet maailmaturul.

Toetuse saaja seisukohalt on toetusfondidega seotud infohulk suur, kus esmapilgul orienteeruda raske. Käesolev artikkel toob välja olulisemaid märksõnu toetusrahade jaotamisel.

Eurorahade kasutamisel on fookus viiel suuremal eesmärgil:
1. Haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav
2. Kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu
3. Teadmistemahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majandus
4. Puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning loodusressursside tõhus kasutus
5. Elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud ühendused ja liikumisvõimalused
euroraha investeerimise lähtekohad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Joonis: Magnus Urb “Struktuurivahendite kasutamise strateegia 2014-2020″

Suur osa Euroopa toetusraha investeeritakse inimestesse

Kolmandik uue perioodi Euroopa toetusrahadest läheb haridusse, tööhõivesse ja sotsiaalse kaasatusega seotud teemadesse.

Tähelepanu pööratakse kohalike omavalitsuste kompetentsi tõstmisele ja kolmanda sektori tugevdamisele, sh ettevõtlikkuse vallas. Näiteks kohalike omavalitsuste juhtide arenguprogramm aitab suurendada inimeste ameti- ja erialast pädevust, juhtimis- ja koostöövõimekust ning institutsionaalset suutlikkust. Arenguprogrammi eesmärgiks on kohalike omavalitsuste juhtide teadlikkuse tõus kohaliku ja regionaalse tasandi arendamisel.

Toetatakse õpetajate, koolijuhtide ja noorsootöötajate professionaalset arengut, mis annab omavalitsustele ja MTÜ-dele põhjust projektide kirjutamiseks. MTÜ-d on arvestatud potentsiaalseteks rahataotlejateks madala haridustasemega täiskasvanute tasemekoolituse toetamisel, täiskasvanutele kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse võimaldamisel ja ka teiste sotsiaalvaldkonna projektide elluviijatena.

Kohalikel omavalitsustel, MTÜ-del ja SA-del tasub põhjalikumalt tutvuda keskkonnavaldkonna meetmetega.

Toetatakse joogi- ja reoveemajanduse ning jäätmekäitlusprojektide elluviimist; soojamajanduse arengukava koostamist ning bioloogilise ja maastikulise mitmeksesisuse projektide elluviimist. Keskkonnateema läbib ka regionaalarengu ja transpordiga seotud meetmeid. Väärtustatakse energia- ja ressurssitõhusa majanduse arengut ning linnapiirkondade jätkusuutlikku arengut, toetatakse keskkonnasõbralike ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide ühendamist/parandamist.
Lõppeesmärk on puhtama elukeskkonna teke ja elanikkonna elukvaliteedi tõus.

Värske info avatud taotlusvoorudest on avaldatud
http://www.struktuurifondid.ee/avatud-taotlusvoorud/

Kõikide meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega on kättesaadav veebilehel
http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/

Mida võtta arvesse?
Projektikirjutajate sõnul sõltub toetusraha saamine laiapõhjaliste teadmiste ja päevakohase info olemasolust, oskusest siduda oma projekti idee ja vajadused laiema sihtrühmaga ning tegutsemiskiirusest projektitähtaegades.

Arvestama peab ka asjaoluga, et tagastamatu abi väheneb, muud finantsinstrumendid, näiteks laenukäendus suureneb.

Uudne on võimalus tutvuda omal käel uute toetusrahadega mobiilrakenduste kaudu App Store´ist, Google Play´st, http://www.eurotoetus.ee/. Sealt leiab perioodi 2014–2020 toetusrahade info – milliseid tegevusi toetatakse, kui suured on rahasummad ja kelle käest saab täpsemat teavet. Vajalik on vaid rakendus alla laadida ja operatiivne info on käeulatuses.

Oluline sõnum MTÜ-dele on see, et projektitaotluste kirjutamisel peab arvestama oma likviidsusega – enne tuleb teha kulutused ja hiljem (paari/või rohkema kuu pärast) saab raha tagasi. Arvestada tuleb ka omafinantseeringu panustamisega, mis sageli seab piirid taotletavale toetussummale.

Rohkes infotulvas on alati toeks ja nõustamas Projektiekspert OÜ, kes on aidanud toetusprojekte koostada alates 2002.a. Et mitte mööda lasta sobivaid konkursse, on mõistlik tellida oma meiliaadressile aktuaalsete projektikonkursside avanemise teavitus www.projektid.ee/konkursid.
Huvilisi, kes soovivad põhjalikumat infot käesoleva rahastusperioodi kohta ning kel on soov täiendada projektikirjutamise oskusi, ootame osalema projektikirjutamise intensiivkoolitusl 20. oktoobril kell 10.00-17.00 Tallinnas. Koolitus annab info hulgalistest toetusvõimalustest avalikule sektorile ja MTÜ-dele ning nippidest, kuidas kirjutada projekt, mis saab tõenäolisemalt rahastajalt positiivse otsuse. Lisaks struktuurifondidele tutvustame ka muid finantseerimisvõimalusi MTÜ ja avalikule sektorile (KÜSK, omavalitsused, Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, KIK jms).
Registreerige koolitusele siit
www.projektid.ee/projektikirjutamine_okt_15

Merle Einola
Koolitaja
Projektiekspert OÜ
www.projektid.ee
Teksti koostamisel on kasutatud infot Euroopa Liidu struktuuritoetuste ametlikult kodulehelt www.struktuurifondid.ee ja infotuuri materjale.