Rahatarkus: Planeeri, säästa, kasvata! (12 tundi, oktoober 2017, Tallinn)

Kahepäevane koolitus „Rahatarkus: planeeri, säästa, kasvata!“ annab ülevaate rahaasjus arukat käitumist takistavatest psühholoogilistest teguritest, aitab õppida neid ületama ja isiklikke rahaasju arukalt korraldama. Koolituse eesmärk on aidata osalejal jõuda finantsiliselt parema eluni.

Koolituse maht:
2 x 6 akadeemilist tundi pluss iseseisev töö kahe koolituse vahelisel ajal.
Koolitus toimub: 18.10. ja 6.11.  Kell 10.00-15.30

Koolituse sisu:

1. Päev – Räägime rahast: Plaanimine ja säästmine
Miks tasub oma igapäevaste rahaasjadega pidevalt ja teadlikult tegeleda ja endale rahalisi eesmärke seada.
Õpime tundma psühholoogilisi tegureid, mis meid vahel rahaasjus arukatest valikutest kõrvale kallutavad.
Osalejad saavad koduse ülesande.

2. Päev – Eesmärgid: Kasvatamine.
Õpime oma lühi- ja pikemaajaliste rahaliste eesmärkide saavutamiseks sobivaid säästmis- ja investeerimisteenuseid ning laene valima. Vaatame üle, millised on iga võimalusega kaasnevad riskid ning võimalikud tulud ja kulud.

Koolituse läbinu:

Teab rahaasjade planeerimise abivahendeid ja oskab isiklikku eelarvet koostada ning analüüsida.
Seab endale rahaasjus lühi- ja pikaajalisi eesmärke ning teab, milliseid viise nende saavutamiseks kasutada saab.
Teeb vahet raha kogumisel ja investeerimisel, tunneb põhilisi säästmis- ja investeerimisvõimalusi ja oskab leida vastavalt enda eesmärgile, riskitaluvusele ja ajahorisondile sobivad raha kasvatamise võimalused.
Mõistab rahatarkuse olemust ja selle vajalikkust isikliku ja pere rahalise heaolu parandamisel ning ettevõtlusega alustamisel.
Tunneb psühholoogilisi tegureid, mis vahel arukalt käitumist takistavad ja oskab neist üle saada.
Orienteerub laenuliikides ning jõustunud seadusemuudatustes, olulisemates terminite sisus ning oskab erinevate laenupakkujate tingimusi võrrelda.
Teab, kuhu rahaliste probleemide korral pöörduda.

KOOLITAJAD:

Heli_crop_v1Heli Lehtsaar-Karma on töötanud Äripäevas ja Finantsinspektsioonis. Finantsinspektsioonis oli tema töö rahateemadel praktiliste nõuannete jagamine tarbijaveebi minuraha.ee ning meedia vahendusel. Samuti on Heli koolitanud Smarteni, Estiko Plastari, G4S-i, Eesti Posti, Innove jpt organisatsioonide töötajaid ning üldhariduskoolide 6.–12. klasside õpilasi ja nende õpetajaid. Ta on koostanud töö- ja õppimisvõimalusi tutvustava veebilehe www.rajaleidja.ee rubriigi “Rahaasjad”, kust leiab infot rahaasjade planeerimise, karjääri ja raha seose, samuti raha kogumise, investeerimise, pensionide ning laenude kohta. Helil on magistrikraad sotsiaalteaduses ja ta on läbinud tarbijate finantsnõustamise koolituse.

Leonore_crop_v1Leonore Riitsalu on tegelenud finantskirjaoskuse uurimise ja propageerimisega aastast 2008. Finantsinspektsioonis algatas ja vedas ta avaliku- ja erasektori koostööprojekte, sealhulgas riikliku finantskirjaoskuse edendamise programmi loomist ja rakendamist. Leonore esindas Eestit OECD rahvusvahelises finantshariduse võrgustikus ja on PISA 2012 finantskirjaoskuse testi Eesti tulemuste analüüsi autor. Tartu Ülikoolis on ta valikainete Rahatarkus ja Financial Literacy and Behavioural Finance ning EBS-is Tarbijakäitumise lektor. Leonore on läbinud Tartu Ülikooli täiendkoolituse „Õppimise ja õpetamise meetodid kõrgkoolis“.

Osalustasu:

Soodushind: 136€ (+km) (registreerides enne 4.10.17)
Tavahind: 165€ (+km)

Projektiekspert OÜ on Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartner.

Koolitus toimub: 18.10. ja 6.11. 2017
Aadress: Endla 4, Tallinn, 5. korrus.

Info: 5074717 või 6263236, e-mail: ylle.kaar@projektid.ee

registreerun

 

 

 

 

TAUST

Rahatarkus ehk finantskirjaoskus on teadmised, oskused, hoiakud ja neile vastav käitumine isiklikes ja pere rahaasjades. Kõrge finantskirjaoskuse tasemega inimene planeerib oma rahaasju nii lühi- kui pikaajalises perspektiivis, seab endale eesmärke ja valib nende saavutamiseks sobivaid finantsteenuseid või investeerimisviise, leiab objektiivset infot arukate otsuste tegemiseks või probleemide lahendamiseks, suudab makseraskusi ennetada ja ootamatu väljamineku või sissetulekute vähenemisega toime tulla. Kõige selle jaoks on oluline ettevõtlik ellusuhtumine ja iseenda valikute eest vastutuse võtmine. Paraku näitavad rahvusvahelised uuringud, et Eesti elanikud on teadmistelt kõrgel tasemel, aga käitumiselt väga madalal. Nii oli Eesti 14 riigi võrdluses 2010. aastal teadmistelt teisel ja käitumiselt viimasel kohal. 2015. aastal osales samas uuringus 24 riiki, Eesti oli teadmistel teisel, aga käitumiselt kahekümnendal kohal. Seega puudu ei jää meil mitte teadmistest, vaid ettevõtlikkusest neid teadmisi iseenda kasuks rakendada.

Eesti elanikest suudaks vaid kolmandik peamise sissetulekuallika kaotamisel toime tulla ilma laenu võtmata või kodust välja kolimata vähem kui ühe kuu. Nii suur sõltuvus igakuisest sissetulekust teeb inimesed majanduslikult haavatavaks. 19% ei planeeri oma rahaasju üldse, 32% elab palgapäevast palgapäevani ilma pikemaajalisi plaane tegemata. Viimase kahe aasta jooksul on järelmaksu võetud rohkem kui sõlmitud eluasemelaenu lepinguid, seejuures järelmaksu lepingu sõlmimisel tegid vähem kui pooled valiku mitme pakkuja võimalusi võrreldes. Krediitkaardi valimisel oli erinevaid pakkumisi kaalunud vaid 12% elanikest (Saar Poll 2015)[1].
[1]uuringu raport on kättesaadav aadressilt http://www.fin.ee/finantskirjaoskus paremas veerus uuringute rubriigis.